Pärast Microsoft Flight Simulator (MSFS) sarja lõpetamist jaanuaris kahe aasta eest valdas lennusimulatsioonikommuuni võrdlemisi suur segadus tuleviku osas. Kui seni oli de facto standardsimulaator olnud MSFS, siis jaanuaris 2009 liin katkes. Edasine paistis tume.

2011. aasta paistab tulevat üle ootuste positiivne. Ehkki Aerosoft Flight Simulator 2012 arendus toppab, on Aerosofti ja Thunderworksi koostööna valmimas Jet Thunder, mille poolikuid tööversioone katsetajad kiidavad, sest arendajad on niisama mängu asemel midagi tõsisemat luua. Väljaandmine toppabki probleemide taga nagu lennukite ebarealistlik maapealne liikumine, mida Electronic Arts või muu suurkorporatsioon tilulilu pähe ignoreeriks.

Microsoft lõpetas Flight Simulator sarja, aga asemele lõi uue, Microsoft Flight. Ekraanipildid ei jäta kahtlustki, et see on MSFSi otsene edasiarendus. Hea õnne korral töötavad sellel ka FSXile loodud lisad. Kinnitamata andmetel võib Flight’i oodata selle aasta jõuludeks.

MSFS baasil arendab Lockheed Martin Prepar3D’d, aga see on sihitud otseselt tõsistele stendisimulaatoritele ja kodukasutuses jääb alla isegi FSXile. Prepar3D uuendused seisnevad peamiselt sensorite integreerimise vallas (nt saab simuleerida infrapunakaamerat), millel väljaspool õppekeskkonda suuremat väärtust pole.

Kõige tähtsamaks uuenduseks pean sel aastal ilmuvat X-Plane’i 10. versiooni, millega X-Plane kahtlemata kinnistab edumaa teiste simulaatorite ees. Läbi oma 18-aastase ajaloo on X-Plane olnud ainus tõsine laiatarbe simulaator, mis ei kasuta simulatsiooni alusena Bruce Artwicki poolt 1980ndatel välja töötatud ning MSFSis ja paljudes teistes mängudes/simulaatorites kasutatavaid süsteeme nagu andmetabelite põhjal käitumise ennustamine (nt õhutakistus 100 km/h, 200 km/h, 300 km/h jne juures), vaid reaalselt analüüsib lennukile mõjuvaid jõudusid. Selleks lõigutakse Blade element theory põhjal lennuk väiksemateks tükkideks, määratakse igale tükile mõjuvad jõud ja summeeritakse need üldiseks lennuki liikumiseks.

Käitumise simuleerimine lennuki reaalse hetkeseisundi põhjal (tüüride asend jms) on ühtlasi üheks põhjuseks, miks USA Föderaalne Lennundusamet (FAA) lubab X-Plane’i kasutada kõrgematel õppetasemetel kui niisama instrumentide tundmaõppimine, mida pakuvad teised simulaatorid. X-Plane on erakordselt tõelähedane simulaator, mis väärib proovimist iga endast lugu pidava virtuaalse lendaja poolt. Miinusena, mõistagi, ei ole sellele MSFSiga võrreldes ligilähedaseltki sama hulka lennukeid, lennujaamu ja teisi lisasid, nii et päris igapäevast kasutamist X-Plane veel ei võimalda.

Kui varasemalt ei ole X-Plane’i visuaalne külg kuigi head muljet jätnud, siis ekraanipildid 10. versioonis automaatselt digitaalkaartide põhjal genereeritud hoonestusest ja haljastusest (nn AutoGen) on lihtsalt muljetavaldavad. Kuigi ma töötan praegu igapäevaselt Prepar3D kallal samas valdkonnas, pean ausalt tunnistama, et seni ei pidanud ma viidatud pildil nähtavat kvaliteeti automaatse genereerimise põhjal võimalikukski. Tavalistest kuubiku-kujulistest hoonetest nagu MSFSis on see tõsine hüpe edasi. Soovitan kindlasti proovida.