See oli aasta, mis oli

Oli X-Plane 10, Wilga, 737 PIC Evolution.

Kuigi Digital Aviationi ja Aerosofti koostöös valmima pidav CRJ-900 on arenduspõrgusse kinni jäänud, siis on õhkõrnu vihjeid, et jaanuaris-veebruaris võib neilt siiski lendavat pliiatsit oodata. Palju julgustavam on aga Microsoft Flighti staatus; jaanuari teises pooles peaks see olema juba nii küps, et läheb lahti lõplik testimine, mis paari kuuga viib valmis tooteni.

Kui varem sihtis Microsoft sügist (ja eriti jõule), siis sedapuhku võib uut simulaatorit oodata kevadel. X-Plane toetub küll propelleri labade osa teooriale ja seetõttu simuleerib konkurentsitult kõige paremini lennukit tema hetkeseisundis (arvestades täpselt nt täiendavat õhutakistust, mille tekitavad suure kallaku all automaatselt tõusvad spoilerid), aga kuna X-Plane elab sertifitseeritud simulaatoritelt tõusvalt tulult, siis visuaalse külje poolest sörgitakse Microsofti sabas: mõnest aspektist üllatab X-Plane detailsusega, teisalt aga meenutavad mäeahelike kandilised tipud FS2000 päevi.

Oma osa on ka X-Plane’i peamisel arendajal Austin Meyeril, kes eelistab fotoreaalsusele sünteetilisust, st näiteks maastiku katmisel peaks tema nägemuse kohaselt lähtuma digitaalsest kaardist, mille simulaator joonistab reaalajas kolmemõõtmeliseks maastikuks, kasutades tüüppõldude, tüüpteede, tüüpjõgede graafikat. FTXi fotoreaalne lähenemine annab vähemalt praeguse X-Plane’i taseme juures kätte märkimisväärselt tõetruuma elamuse.