Viimastel nädalatel on Flight Simulator X’ile päris jõudsalt kvaliteetseid lennukeid tulnud.

Esmalt muidugi Airbus X Aerosoftilt. Teadliku valikuna tegi Aerosoft kompromissi detailsuse ja väljatöötamisvaeva vahel, jättes A320 süsteemid pisimate funktsioonideni välja arendamata. See algatus väärib kiitust, mida vähem aega kulub ühe lennuki kohta, seda suuremal arvul lennukeid jõuab ühe simulaatoriversiooni eluea jooksul valmistada – mis omakorda tähendab, et laiema valiku korral võidakse kunagi jõuda huvitavamate ja omapärasemate masinateni kui A320 või 737. Ekraanipildid, tootekirjeldus ja arvustused jätavad Airbus X’ist igati viisaka ja küpse toote mulje. Tõsi, arvestama peab shared cockpit’i ja 2D-kokpiti puudumisega.

Carenado andis välja Cessna C208B. Eestis ei tohiks kuigi palju olla kohti, kus seda viimasel paaril aastal ei oleks olnud võimalust madalalt üle lendamas näha – Maa-ametile kuuluv ES-MAA kannab fotovarustust ning pildistab meie ühist jalgealust kaartide ja ortofotode tarbeks.

Nagu Airbus X puhul, ei ole ka C208B’l 2D-kokpitti. See-eest on korralik 3D-kokpit. Eriti meeldib mulle võimalus väikese hüpikakna kaudu lülitada välja instrumentidest väljaulatuvad kolmemõõtmelised nupud. Nuppude eemaldamine lubab lennukiga kaasa tuleva avioonika kergesti välja vahetada Reality XP GNS530 või muu kõrge kvaliteediga navigatsiooniseadme vastu. Päris mitmel lennukil on nihkes asukohaga väljaulatuvad nupud takistuseks olnud.

Ning midagi akrobaatikahuvilistele – Virtavia Yak-52. Virtavia on sama firma, mis lõi minu poolt palavalt armastatud Britten Normani, nii et kõikide eelduste kohaselt ei ole tegu millelgi erakordsega – samas, VFR lendudeks näib see ideaalselt sobivat. Isiklikult pole veel jõudnud proovida, aga esimesel võimalusel kindlasti teen seda.