Täna ennelõunal andis Carenado välja vähemalt minu poolt kaua oodatud lennuki, Cessna 172 Skyhawk. Tegin paar lennuväljaringi ja ehkki ma ei olnud vaimustunud, on tegu päris hea asjaga, kindlalt üle keskmise. Carenado C172 kujutab 1977-1980 toodetud N versiooni, mida pole vahepeal moderniseeritud – avioonikast on esindatud vaid COM/NAV/ADF. Autopiloot puudub. Uue aknana on võimalik avada Garmin GNS 500 GPS-seade, aga selle lõhkusin ma paneelifailist välja. Samuti asendasin kuus põhiinstrumenti + VOR1, VOR2 ja ADFi RealityXP Flight Line T ja Flight Line N instrumentidega.

Flight Line sarja instrumente olen üritanud külge pookida kõikjale, kuhu need vähegi sobivad. Nende valik on väiksevõitu, aga olemasoleva valiku tehniline tase kompenseerib puudujäägi täielikult. Tackmeri loengumaterjalidest on mulle meelde jäänud ADFi ebausaldusväärseks muutumine staatilise elektri tingimustes (torm, äike). Minu arust lisab selle aspekti simuleerimine RealityXP instrumentidele juurde olulise elemendi – kahtluse. Instrumentide pimesi usaldamise asemel tuleb silmad lahti hoida juhuks, kui need aiateibaid hakkavad näitama. Samuti suureneb sellega võimalus alusetuteks kahtlusteks, mis võivad viia orientatsiooni kaotamise ja eksimiseni.

Muudetud paneelifaili panen nädalavahetusel Avsimi kataloogi üles. Aviesi lennukid laadin sinna kolmapäeval. Pildilolev ES-ECH on valminud lennukiga kaasas oleva punase värviskeemi põhjal, mis on üle elanud kaks pakkimist ning pole seega kvaliteedilt parim. Ma ei hakka seda jagama, vaid ootan Carenadolt ära värviskeemide kõrgekvaliteedilised põhjad ja värvin siis Eesti lennukid, nende hulgas nullist alates ka ES-ECH.