Arhiiv: veebruar 2012

PMDG Douglas DC-6 ja Accu-Sim

PMDG DC-6

Paari päeva eest teatas PMDG, et vahelduseks tänapäevastele automatiseeritud lennukitele annavad nad peagi vahelduseks välja Douglas DC-6, kusjuures võtmetegelane selle projekti juures pärineb omaaegsest Aeroworxist, mis lõi FS2004 jaoks Beech King Air 200 – minu jaoks oli see esimene lennuk, millega kannatas lend käivitamisest viimaste süsteemide väljalülitamiseni sooritada 3D virtuaalses kokpitis tavapärase 2D kokpitis tasapinnalistel paneelidel töötamise asemel.

PMDG nimi ja kvaliteet vajab vaevalt lennusimulatsiooni huvilistele tutvustamist, küll aga väärib tähelepanu A2A Simulations, kelle kohta isegi PMDG ütleb teates, et DC-6 jääb siiski nende tasemele alla. A2A pakub klassikalisi lennukeid nagu B-17 Flying Fortress, P-40  Warhawk, P-47 Thunderbolt, Supermarine Spitfire, Boeing 377 jt. Lennukid teeb eriliseks Accu-Sim nime kandev valikuline laiendus, mille kaudu simuleeritakse lennuki funktsionaalsust maksimaalse piirini, mis personaalarvutil võimalik. Minu suur lemmik on P-40 teliku väljalaskmine ja lukustamine hüdraulikasüsteemi rikke korral – lennukit tuleb reaalse juhendi kohaselt paremale-vasakule kallutada, et telik lukustuks. Rääkimata paljudest muudest süsteemidest, mida samas viidatud videos demonstreeritakse.

A2A Piper CubFlight Simulator Xiga kaasas olev Piper J-3 Cub kahvatub A2A toodetud sama lennuki kõrval. Kui FSXis ei nõua Piperiga lendamine mingeid silmapaistvaid oskusi, siis Piper J-3 Cub + Accu-Sim kombinatsioon muudab sellelgi lennukitüübil lendamise parajaks katsumuseks: näiteks kui lihtsakoeliselt valmistatud simulaatorilennukite puhul võib kogu karburaatori jäätumise aspekti ignoreerida ja midagi ei juhtu, siis Accu-Simiga varustatud lennukitel on tagajärjed varem või hiljem möödapääsmatud. Ja lisaks kõigele muule kannavad omaette väärtust uuendused lennuki käitumises, eriti sillutamata lennuraja kasutamisel või pontoonidega varustatud mudeliga vette maandudes.

Ning millal varem on lennates olnud põhjust muretseda reisijate enesetunde pärast?

MS Fli… Fail

Microsoft andis välja pressiteate, millega pandi paika Microsoft Flighti väljaandmiskuupäev – 29. veebruar. Kuigi Microsoft Flighti allalaadimine tuleb tasuta, ei ole siiski põhjust öelda, nagu Microsoft Flight oleks tasuta. Ka Flight Simulator Xi (FSX) puhul pakuti tasuta demo, ja 29. veebruaril allalaaditav mäng ei olegi demost enamat. Kaasas on kaks lennukit, Stearman 75 ja Icon A5 (Microsofti poolt vihjatakse , et kahega asi ei piirdu, ent midagi peale Stearmani ja Iconi pole nimetatud) ning lennatav ala on piiratud Hawaii saarele.

Samal päeval tulevad müügile kolm lisa:

  • Hawaii Adventure Pack, 19,20 € – sisaldab ülejäänud Hawaii arhipelaagi saari ja RV-6a lennukit.
  • Maule M-7-260C, 14,40 € – sama lennuk, mis oli FSXiga tasuta kaasas.
  • North American P-51 Mustang, 7,68 € – ainult välimudel, st sisevaadet ega instrumente ei ole, mõeldud ainult väljast lendamiseks. Sama mudel, mis oli FSXiga tasuta kaasas.

Kõik kokku 41,28 €.

Kui FSX kuus aastat tagasi välja tuli, maksis see küll ca 55 €, aga see-eest oli kaasas:

  • täisfunktsionaalsusega lennusimulaatori platvorm, mis sisaldas
    • reaalajas ilmauuendusi,
    • lihtsat lennuplaneerijat,
    • lennuinfo andmebaasi (24 000 lennuvälja üle maailma, sh isegi Rapla ja Ruhnu; raadiomajakad, õhuruumide piirid, lennuteed, lähenemisprotseduurid),
    • kogu maailma katvat geograafilise info andmebaasi (aluseks maastikule),
    • simuleeritud lennujuhtimist,
    • simuleeritud muud lennuliiklust.
  • Software Development Kit (SDK), millega kõik huvilised lennusimulaatorit mitmekülgselt täiendada said (näiteks anti nii Soomes kui Venemaal välja kohaliku simuleeritud lennuliikluse paketid, mis tõid simulaatorisse päriselt sealkandis lendavad lennukitüübid koos õigete lennuplaanide ja lennukimudelitega),
  • 22 lennukit ja 2 helikopterit.

Kui hakata jupi kaupa sisu kokku ostma, siis tuleb FSXiga võrreldav tase meeletu hinnaga, ja lõpuks oled ikkagi alles default tasemel, kust edasi ei saa minna, sest MS Flightile ei tule praeguse info järgi SDK-d, millele tuginedes entusiastid mängust simulaatori teeksid.

Milleks siis üldse vaevuda?