Põhiinformatsioon

Ülevaade

Eesti fotomaastik on laiendus Flight Simulator X-le (FSX). Selle eesmärk on terve Eesti katta kõrgresolutsioonilise fotoga, millelt on eristatavad üksikud hooned, teed, ojad, …

Allalaadimine

Ühtegi versiooni igapäevaseks kasutamiseks hetkel ei ole. Mitmesuguseid katsefaile leiab failide panipaigast.

Arendustegevus

Hetkeseis

FSXi jaoks ulatuslike fotomaastike loomise kohta leidub vähe teavet, see on reeglina ettevõtete käes ja loomulikult saladuses. Seega tuleb palju eksperimenteerida, et leida lahendusi tehnilistele probleemidele, mis esile kerkivad – kas või sellele, millist resolutsiooni ja kui tugevat pakkimisalgoritmi kasutada, et saavutada parim tasakaal visuaalse kvaliteedi ja failisuuruste vahel. Võib ju kasutada maksimaalset kvaliteeti, aga 1TB piiri ületamine poleks siis takistuseks.

Hetkel on katsetamisel piirkond Viljandi lähiümbruses. Katse põhieesmärk on välja selgitada optimaalseim resolutsioon kogu Eesti katmiseks. Eelmise katsetuse (alpha 1) juures kasutatud seaded viinuks suvise, talvise ja öise variandiga varustatud fotomaastiku suuruse 120GB piirimaile. Optimaalsem oleks 30-40GB ehk kuni neli korda vähem.

Versioonide ajalugu:

• Alpha 1 – esimene suuremahuline fotomaastiku katsetus. ~9500km² tasakaalustatud toonidega ja veealadega märgistatud maastikku Ida- ja Kagu-Eestis. Simulaatorisse sellest eksporditud väike osa (failid), kuna värvitasakaal jättis siiski soovida. Ka failide suurus ületas kahekordselt prognoositu.

Probleemid

Sedavõrd ambitsioonikal ettevõtmisel on iseenesestmõistetavalt mitmesugused probleemid.

Fotodel:

• defektid värvitasakaalus. Puudub kogu Eestit kattev ühesugune ortofotode kogum. Selle asemel on terve rida piirkondi, mis pildistatud erineva tehnikaga, erinevatel aastaaegadel ja aastatel. Näiteks uusimad Tallinna ortofotod pildistati aprillis 2008, aga Harjumaa fotod pärinevad juunist 2007. Tallinna fotod vajavad tugevat värvitoonide nihutamist kevadiselt kollaselt suvisele rohelisele. Üldilmet nihutamine parandab, aga võib mõnes kohas tekitada defekte, näiteks liivakarjääri toonide nihkumist rohelisemaks.
• Ülevalgustatus. Fotomaastikul esineb kohati tugevat ülevalgustatust, näiteks Kureküla lennuribast lõunas asuval põllul või Raadi lennuraja läänepoolses otsas. See on tingitud pindade loomupärasest heledusest, mis suvel pilvitu ilma korral (just neis tingimustes pildistatakse) peegeldavad tugevalt valgust.
• Ebatäpsed veepiirid. Väiksemate, vaid lennujaamade lähiümbrust katvate fotode puhul märgistatakse veekogud käsitsi ja märgistus on seetõttu väga täpne. Veekoguks märgistatud aladel näitab lennusimulaator veele omaseid efekte (pilvede peegeldumine pinnalt, lained). Kogu riigi puhul ei ole käsitsi märgistamine praktiline. Selle asemel on kasutatud andmebaasi, kuid andmebaasis olevad veekogude piirid ei sobi alati ortofotoga kokku. Üheks põhjuseks on veeseisude erinevus andmebaasis ja ortofotol, mille tulemusena hariliku veeseisu ajal loodud andmebaasi rakendamisel kõrge veeseisuga ortofotole tekivad veekogudele ääred, kus on küll vesi, aga ei esine vee-efekte. Samamoodi on tihti veeks defineeritud ala, kus fotol on maapind.

Autogen:

• hooned puuduvad. Ei ole kvaliteetseid alusandmeid, mille põhjal genereerida lennusimulaatorile sobivad hoonete asukohakaardid.
• Metsadeta alad. Metsade piirid on automaatselt tuletatud mitmesugustest erinevatest andmetest ning hõlmavad keskeltläbi 80% ortofotol olevast metsapinnast. Siin ja seal leiab ortofotol väikseimaid metsatükke, kuhu peale pole puid määratud.

Lahendustest: värvitasakaalu ja ülevalgustuse osas aitab järk-järguline defektide kaardistamine, põhjuste analüüs ja kõrvaldamine uuelt töötlemiskorralt. Veepiire saab täpsemaks ainult käsitsi parandusi tehes. Ka Autogeni täiendamine saab toimuda ainult käsitsi. Nii veepiiride kui Autogeni puhul on võimalik kaasata vabatahtlikke, sest metsade täiendamine ja hoonete lisamine ei ole kuigi keeruline – Microsoft pakub selleks intuitiivset tööriista.