Vene Avsimmi sirvides jäi hiljuti silma, et vahepeal tuli märkamatult välja tõsine uuendus Pannon Wingsi Turboletile, peaasjalikult virtuaalse kokpiti kvaliteedi tõstmise vallas. Pilte näeb foorumiarutelus, alla saab laadida siit. Töötab, tõsi, ainult FS2004 peal – FSXis paistavad paneeliservad kohati läbi ja lennuki virtuaalne kokpit on defektne. Pannon Wingsilt pole probleemi lahendamise kergusest hoolimata uuendust tulnud. Natuke lohutust pakub see, et ühel meeskonnal on praegu käsil nullist alates uue L-410 loomine FSXile, aga see on praegu veel väga varastes järkudes, keskendudes välimudeli geomeetria loomisele (millele lisaks tuleb luua tekstuurilehed, mis mudeli peale laadida; virtuaalne kokpit, paneelid, aerodünaamika andmefail).

Küll aga saab varsti AN-28ga lennata, SimHangarist leiab juba päris kaugele välja töötatud lennuki pildid. Kokpit jätab liiga joonistatud mulje pärast soovida (pildid: päevane, öine), aga eks AN-28 oma 270m hoojooksu ja 175m pidurdusjooksuga ole paras Luklasse või mujale ekstreemsesse kohta maandumiseks, kus instrumentaallennust nagunii juttugi ei ole.

Fly Away Simulation jagab põhjalikumat infot MS Flighti kohta. Kõige olulisem aspekt:

The game will be free, and will offer more content to those that use the Games for Windows Live feature, and those willing to pay small fees for new aircraft, mission packs etc. The game will feature it’s own marketplace, with content regulated by Microsoft. There will be no scenery development kit and hence no user created content.

Selle kohta on mul öelda ainult üht: X-Plane 10 maksab praegu 62 €, saadaval ka demo. Või alternatiivina Prepar3D, ühekordselt 385 € või 7,7 € kuus (Prepar3D on Lockheed Martini poolt edasiarendatud FSX; testijateks värvatud rahvas räägib, et praegu töös olev versioon 2.0 tuleb kickass).

PS. John Venema (Orbixi meeskonnast, MS Flightiga juba ammusest ajast seotud) hakkas Avsimis südant puistama. Keda vähegi huvitab, kuidas asjad on, miks nad nii on ja mis saab edasi – soovitan lugeda.

Oli X-Plane 10, Wilga, 737 PIC Evolution.

Kuigi Digital Aviationi ja Aerosofti koostöös valmima pidav CRJ-900 on arenduspõrgusse kinni jäänud, siis on õhkõrnu vihjeid, et jaanuaris-veebruaris võib neilt siiski lendavat pliiatsit oodata. Palju julgustavam on aga Microsoft Flighti staatus; jaanuari teises pooles peaks see olema juba nii küps, et läheb lahti lõplik testimine, mis paari kuuga viib valmis tooteni.

Kui varem sihtis Microsoft sügist (ja eriti jõule), siis sedapuhku võib uut simulaatorit oodata kevadel. X-Plane toetub küll propelleri labade osa teooriale ja seetõttu simuleerib konkurentsitult kõige paremini lennukit tema hetkeseisundis (arvestades täpselt nt täiendavat õhutakistust, mille tekitavad suure kallaku all automaatselt tõusvad spoilerid), aga kuna X-Plane elab sertifitseeritud simulaatoritelt tõusvalt tulult, siis visuaalse külje poolest sörgitakse Microsofti sabas: mõnest aspektist üllatab X-Plane detailsusega, teisalt aga meenutavad mäeahelike kandilised tipud FS2000 päevi.

Oma osa on ka X-Plane’i peamisel arendajal Austin Meyeril, kes eelistab fotoreaalsusele sünteetilisust, st näiteks maastiku katmisel peaks tema nägemuse kohaselt lähtuma digitaalsest kaardist, mille simulaator joonistab reaalajas kolmemõõtmeliseks maastikuks, kasutades tüüppõldude, tüüpteede, tüüpjõgede graafikat. FTXi fotoreaalne lähenemine annab vähemalt praeguse X-Plane’i taseme juures kätte märkimisväärselt tõetruuma elamuse.

Lõik VATEUDi avaldusest:

Estonia is currently an unofficial vACC. As part of a new initiative to bring online presence to current dormant or non-existant areas of VATEUD, please note that as of today (16 Mar 2011) and until further notice, these may be manned at will by anyone regardless of which vACC they belong to within the European Division. In other words, members can control as per their GRP2 rating requirement at any time they so wish without the need to sign up as Visiting Controllers. This policy will be reviewed in 3 months time.

2011. aasta paistab tulevat üle ootuste positiivne. Ehkki Aerosoft Flight Simulator 2012 arendus toppab, on Aerosofti ja Thunderworksi koostööna valmimas Jet Thunder, mille poolikuid tööversioone katsetajad kiidavad, sest arendajad on niisama mängu asemel midagi tõsisemat luua. Väljaandmine toppabki probleemide taga nagu lennukite ebarealistlik maapealne liikumine, mida Electronic Arts või muu suurkorporatsioon tilulilu pähe ignoreeriks.

Microsoft lõpetas Flight Simulator sarja, aga asemele lõi uue, Microsoft Flight. Ekraanipildid ei jäta kahtlustki, et see on MSFSi otsene edasiarendus. Hea õnne korral töötavad sellel ka FSXile loodud lisad. Kinnitamata andmetel võib Flight‘i oodata selle aasta jõuludeks.

MSFS baasil arendab Lockheed Martin Prepar3D‘d, aga see on sihitud otseselt tõsistele stendisimulaatoritele ja kodukasutuses jääb alla isegi FSXile. Prepar3D uuendused seisnevad peamiselt sensorite integreerimise vallas (nt saab simuleerida infrapunakaamerat), millel väljaspool õppekeskkonda suuremat väärtust pole.

Kõige tähtsamaks uuenduseks pean sel aastal ilmuvat X-Plane‘i 10. versiooni, millega X-Plane kahtlemata kinnistab edumaa teiste simulaatorite ees. Läbi oma 18-aastase ajaloo on X-Plane olnud ainus tõsine laiatarbe simulaator, mis ei kasuta simulatsiooni alusena Bruce Artwicki poolt 1980ndatel välja töötatud ning MSFSis ja paljudes teistes mängudes/simulaatorites kasutatavaid süsteeme nagu andmetabelite põhjal käitumise ennustamine (nt õhutakistus 100 km/h, 200 km/h, 300 km/h jne juures), vaid reaalselt analüüsib lennukile mõjuvaid jõudusid. Selleks lõigutakse Blade element theory põhjal lennuk väiksemateks tükkideks, määratakse igale tükile mõjuvad jõud ja summeeritakse need üldiseks lennuki liikumiseks.

Käitumise simuleerimine lennuki reaalse hetkeseisundi põhjal (tüüride asend jms) on ühtlasi üheks põhjuseks, miks USA Föderaalne Lennundusamet (FAA) lubab X-Plane‘i kasutada kõrgematel õppetasemetel kui niisama instrumentide tundmaõppimine, mida pakuvad teised simulaatorid. X-Plane on erakordselt tõelähedane simulaator, mis väärib proovimist iga endast lugu pidava virtuaalse lendaja poolt. Miinusena, mõistagi, ei ole sellele MSFSiga võrreldes ligilähedaseltki sama hulka lennukeid, lennujaamu ja teisi lisasid, nii et päris igapäevast kasutamist X-Plane veel ei võimalda.

Kui varasemalt ei ole X-Plane’i visuaalne külg kuigi head muljet jätnud, siis ekraanipildid 10. versioonis automaatselt digitaalkaartide põhjal genereeritud hoonestusest ja haljastusest (nn AutoGen) on lihtsalt muljetavaldavad. Kuigi ma töötan praegu igapäevaselt Prepar3D kallal samas valdkonnas, pean ausalt tunnistama, et seni ei pidanud ma viidatud pildil nähtavat kvaliteeti automaatse genereerimise põhjal võimalikukski. Tavalistest kuubiku-kujulistest hoonetest nagu MSFSis on see tõsine hüpe edasi. Soovitan kindlasti proovida.

tüübipädevus – oskus lennata antud õhusõidukiga, süsteemide ja protseduuride tundmine.

JH Group juhtkond

Viimastel nädalatel on Flight Simulator X’ile päris jõudsalt kvaliteetseid lennukeid tulnud.

Esmalt muidugi Airbus X Aerosoftilt. Teadliku valikuna tegi Aerosoft kompromissi detailsuse ja väljatöötamisvaeva vahel, jättes A320 süsteemid pisimate funktsioonideni välja arendamata. See algatus väärib kiitust, mida vähem aega kulub ühe lennuki kohta, seda suuremal arvul lennukeid jõuab ühe simulaatoriversiooni eluea jooksul valmistada – mis omakorda tähendab, et laiema valiku korral võidakse kunagi jõuda huvitavamate ja omapärasemate masinateni kui A320 või 737. Ekraanipildid, tootekirjeldus ja arvustused jätavad Airbus X’ist igati viisaka ja küpse toote mulje. Tõsi, arvestama peab shared cockpit‘i ja 2D-kokpiti puudumisega.

Carenado andis välja Cessna C208B. Eestis ei tohiks kuigi palju olla kohti, kus seda viimasel paaril aastal ei oleks olnud võimalust madalalt üle lendamas näha – Maa-ametile kuuluv ES-MAA kannab fotovarustust ning pildistab meie ühist jalgealust kaartide ja ortofotode tarbeks.

Nagu Airbus X puhul, ei ole ka C208B’l 2D-kokpitti. See-eest on korralik 3D-kokpit. Eriti meeldib mulle võimalus väikese hüpikakna kaudu lülitada välja instrumentidest väljaulatuvad kolmemõõtmelised nupud. Nuppude eemaldamine lubab lennukiga kaasa tuleva avioonika kergesti välja vahetada Reality XP GNS530 või muu kõrge kvaliteediga navigatsiooniseadme vastu. Päris mitmel lennukil on nihkes asukohaga väljaulatuvad nupud takistuseks olnud.

Ning midagi akrobaatikahuvilistele – Virtavia Yak-52. Virtavia on sama firma, mis lõi minu poolt palavalt armastatud Britten Normani, nii et kõikide eelduste kohaselt ei ole tegu millelgi erakordsega – samas, VFR lendudeks näib see ideaalselt sobivat. Isiklikult pole veel jõudnud proovida, aga esimesel võimalusel kindlasti teen seda.

Rohkem infot: http://flyjh.lennusimu.net/ela2010/

Siin lehel on mõned allalaadimislingid katki, sest viitavad failidele, mis Avsimi failivaramust rünnaku käigus kadusid. Need failid teen korda septembri keskel toimuvate Tartu lennupäevade ajaks, mil on oodata huvi kasvu lennusimulatsiooni vastu.

Mis puutub pooleliolevatesse ettevõtmistesse, siis neid on saatnud suur edu, ja üheskoos failide taastamisega panen üles ka nende info ja allalaadimislingid.

Mõne erandiga.

Piper PA-34-200T Seneca II

Väikseim neist eranditest on Carenado poolt  FS2004-le ja FSX-le loodud Piper PA-34-200T Seneca II, mille sarnane Eestis kunagi (ja ehk praegugi) lendas kutsingu ES-FPM all. Carenado tase nagu Carenado tase ikka, kellele meeldib, kellele jääb väheks – mina ostan nende lennukeid alati. PA-34 maksab 300 krooni kandis, ja arvustused peavad seda igati asjalikuks loomaks.

Ole Andreasen: “The Carenado Piper Seneca II is a plane that I will use on a regular basis from this day forth. Splendid value for your money. I recommend it to every one who wants a small twin engine plane. Not perfect, but absolutely cool to the core.”

Don Filer: “If you find a plane that compares favorably with one of your favorite aircraft, one that could easily become your everyday flyer, you should buy it.”

Aero L-39 Albatros

Lotus Simulationsi FSX-le loodudAero L-39 Albatros väärib erandiks nimetamist igal juhul – kõik pärislennuki manuaalis kirjeldatud süsteemid on simuleeritud, lisaks keskkonnast tingitud tegurid nagu jäätumine ja hapnikupuudusest minestamine. Niipalju kui olen päris L-39′l lennanud inimestelt küsinud, on Lotus Simulations saanud hakkama ääretult tõetruu linnuga. Eriti kiidetakse mootori realistlikku jõuetust. Pole ka imestada – autor omab L-39 lennukogemust.

Tehnilisest aspektist ei jäta L-39 samuti midagi soovida, sest arendamisel pöörati suurt tähelepanu vähesele ressursinõudlikkusele (autori vastav artikkel), et L-39′d saaks kasutada grupiviisilises vigurlennus ning arvuti ei tõmbaks end mitme L-39 ekraanil kujutamise raskuse all kooma.

Eesti registris on 15 L-39′t ja kõikide kuuluvust ma ei tea. Suure osa neist annavad Prantsusmaal Dijonis baseeruva vigurlennugrupi Breitling masinad, mille värvides mudel käib L-39 baaspakiga kaasas.

L-39 maksab 550 krooni ringis ja igasuguse kahtluseta väärib oma hinda, sest nagu öeldakse Avsimi arvustuses: “Instant classic.”

Uued simulaatorid

Microsoft Flight Simulator sarja lõpetamisega tekkis vaakum ja seda on aktiivselt täitma hakatud. Aerosofti juhtimisel luuakse asendust nimega Aerosoft Flight Simulator 2012 ning endised MSFSi taga seisnud grupi ACES veteranid panid aluse Cascade Game Foundry‘le, millega loodavad vana liini jätkata.

Usun rohkem Aerosofti simulaatorisse, ent kardan suletust ja üleliigset kasumlikkusele orienteeritust – äkki tullakse geniaalsele mõttele sellele kasutajate poolt loodavat sisu tasuliselt litsentsima hakata.

Näis.