Täna, kaks aastat tagasi hakkas see lehekülg vaikselt tööle. Sügisest peale on siin vaikus olnud; miski ei tundunud piisavalt väärt, et öelda. Vähemalt minu poolt kaua oodatud Britten-Norman BN-2A Islander tuli viimaks välja, ja kuulub parimate lennukite sekka, mis FSX-ile saadaval. Ka teatas Microsoft alles eelmisel nädalal, et nende vanim tootesari – Flight Simulator – elab edasi Microsoft Flight kujul.
Siin lehel on mõned allalaadimislingid katki, sest viitavad failidele, mis Avsimi failivaramust rünnaku käigus kadusid. Need failid teen korda septembri keskel toimuvate Tartu lennupäevade ajaks, mil on oodata huvi kasvu lennusimulatsiooni vastu.
Mis puutub pooleliolevatesse ettevõtmistesse, siis neid on saatnud suur edu, ja üheskoos failide taastamisega panen üles ka nende info ja allalaadimislingid.
Uudiste pool on siin lehel üpris unarusse jäänud – suurema osa ajast neelavad ülikool ja ühe professionaalsetele simulaatoritele mõeldud tarkvara arendamine. Ning ei ole ka midagi jalustrabavat juhtunud; Aerosofti vennad teevad samasuguseid lennuvälju nagu alati, välja on tulnud MSFSi lisaprogramme ning kirjutatud palju arvustusi, ent nothing special.
Mõne erandiga.
Piper PA-34-200T Seneca II
Väikseim neist eranditest on Carenado poolt FS2004-le ja FSX-le loodud Piper PA-34-200T Seneca II, mille sarnane Eestis kunagi (ja ehk praegugi) lendas kutsingu ES-FPM all. Carenado tase nagu Carenado tase ikka, kellele meeldib, kellele jääb väheks – mina ostan nende lennukeid alati. PA-34 maksab 300 krooni kandis, ja arvustused peavad seda igati asjalikuks loomaks.
Ole Andreasen: “The Carenado Piper Seneca II is a plane that I will use on a regular basis from this day forth. Splendid value for your money. I recommend it to every one who wants a small twin engine plane. Not perfect, but absolutely cool to the core.”
Don Filer: “If you find a plane that compares favorably with one of your favorite aircraft, one that could easily become your everyday flyer, you should buy it.”
Aero L-39 Albatros
Lotus Simulationsi FSX-le loodudAero L-39 Albatros väärib erandiks nimetamist igal juhul – kõik pärislennuki manuaalis kirjeldatud süsteemid on simuleeritud, lisaks keskkonnast tingitud tegurid nagu jäätumine ja hapnikupuudusest minestamine. Niipalju kui olen päris L-39′l lennanud inimestelt küsinud, on Lotus Simulations saanud hakkama ääretult tõetruu linnuga. Eriti kiidetakse mootori realistlikku jõuetust. Pole ka imestada – autor omab L-39 lennukogemust.
Tehnilisest aspektist ei jäta L-39 samuti midagi soovida, sest arendamisel pöörati suurt tähelepanu vähesele ressursinõudlikkusele (autori vastav artikkel), et L-39′d saaks kasutada grupiviisilises vigurlennus ning arvuti ei tõmbaks end mitme L-39 ekraanil kujutamise raskuse all kooma.
Eesti registris on 15 L-39′t ja kõikide kuuluvust ma ei tea. Suure osa neist annavad Prantsusmaal Dijonis baseeruva vigurlennugrupi Breitling masinad, mille värvides mudel käib L-39 baaspakiga kaasas.
L-39 maksab 550 krooni ringis ja igasuguse kahtluseta väärib oma hinda, sest nagu öeldakse Avsimi arvustuses: “Instant classic.”
Uued simulaatorid
Microsoft Flight Simulator sarja lõpetamisega tekkis vaakum ja seda on aktiivselt täitma hakatud. Aerosofti juhtimisel luuakse asendust nimega Aerosoft Flight Simulator 2012 ning endised MSFSi taga seisnud grupi ACES veteranid panid aluse Cascade Game Foundry‘le, millega loodavad vana liini jätkata.
Usun rohkem Aerosofti simulaatorisse, ent kardan suletust ja üleliigset kasumlikkusele orienteeritust – äkki tullakse geniaalsele mõttele sellele kasutajate poolt loodavat sisu tasuliselt litsentsima hakata.
Niisiis, fotomaastiku ruudud hakkavad nüüd üles tulema. Loodan, et mõnepäevase viivituse korvab asjaolu, et esialgu planeeritud osalise hooajalisuse asemel on need nn täishooaegadega, st sisaldavad foto kaht talvist (lumega ja lumevaba periood), kevadist, suvist, sügisest ning öist versiooni. Ruutude keskmine suurus paisus 150MB juurde, üks ruut katab ~265 km2.
Nii ruudu genereerimine kui uploadimine on täisautomaatsed, ruudud ilmuvad ruum.lennusimu.net‘i niipea kui valmis saavad. Esimene ruut (874-178) ootab nimetatud aadressil juba ees, ruutude genereerimine (üks ruut = 3-4h) jätkub esialgu sellest ruudust ida ja lõuna poole. Ruutude asukohtadega saab tutvuda ruudustikku sisaldava Google Earth faili abil.
Mõned pildid ruudust 874-178, mis kajastuvad perioodi talvest sügiseni:
Kvaliteedi hindamisel arvestage, et ruudu värvitasakaalu jms ei ole käsitsi tuunitud, vaid see on automaatprotsessi tulemus ja seega kasutatav mistahes suurusega ala peal.
Autogenist teen peagi eraldi juttu, üles laaditud ruudud on esialgu “paljad”.
Pikka aega on siin vaikus olnud, aga mitte huvi hajumise, vaid tiheda-tiheda töö pärast.
Esiteks on valminud Eesti maastik FSX-le. See on FS2004-le loodud “Estonian Landscape’i” edasiarendus FSX peal kasutamiseks. Erinevust FSX-ga kaasatuleva maastikuga peaksid illustreerima järgmised kaks pilti. Vasakpoolne on tavamaastik, parempoolne uuenenud maastik.
Maastiku detailsuse paranemine on ilmne. Üles jõuab esmaspäeval.
Teiseks on valminud 15 500 km2 (35% Eesti pindalast) jagu fotomaastikku.
Kaetud ala:
Ala on võimalik vaadata Google Earth failina. Seal on näha ruudustikku, mille alusel ala on ruutudeks jagatud. Igale ruudule vajutades näeb ruudule vastava BGL-faili nime. Neid BGL-faile saab alla laadida aadressilt http://ruum.lennusimu.net, esimesed ruudud ilmuvad sinna pühapäeva ööl vastu esmaspäeva.
Iga ruut on kolmes variandis: suvine, talvine ja öine foto. Sügist ja kevadet esialgu pole. Suvi näeb välja nii (taustal Viljandi linn):
Täiendus 29.09: olen külmetunud ja uploadin asjad nädala lõpus, praegu pole viitsimist asjalik olla.
Elektroonilise side seaduse järgi on kõikide sageduste (v.a. ringhääling) kuulamine kõrvaliste isikute poolt keelatud. See tähendab, et ka lennundushuvilised, kes on soetanud tagasihoidliku raadiovastuvõtja ja püüavad end kursis hoida lähimal lennuväljal liiklevate lennukitega, riskeerivad trahviga.
Küllap on see keeld jäänuk ajast, mil julgeoleku- ja päästeteenistuste side ei olnud kodeeritud. Praegu liigub kogu tundlik informatsioon kodeeritult ja niisuguse piirangu järele vajadus puudub. Seda enam, et lennundusele eraldatud sagedusvahemikus konfidentsiaalset teavet ei liigugi.
Osalusveebis esitati Elektroonilise side seaduse muutmise ettepanek eesmärgiga keeldu lõdvendada. Andsin hääle selle poolt, kliki siia ja anna sinagi.
Ehk olete märganud, et maailma suurim lennusimulaatoritega seotud faile üleval hoidev leht Avsim on maas. Sedapuhku on lugu päris hull. Avsimi pressiteade:
We regret to inform the flight simulation community that on Tuesday, May 12, AVSIM was hacked and effectively destroyed. The method of the hack makes recovery difficult, if not impossible, to recover from. Both servers, that is the library / email and web site / forum servers were attacked. AVSIM is totally offline at this time and we expect to be so for some time to come. We are not able to predict when we will be back online, if we can come back at all. We will post more news as we are able to in the coming days and weeks.
Ühesõnaga, Avsimi serverid häkiti ära. Üldiselt ei oleks sellest hullu, varukoopialt annab ju taastada. Halvemal juhul on läinud viimasest varukoopiast alates üles laaditud failid kaduma. Regulaarse varundamise korral pole seda palju, ehk mõne päeva jagu, alla saja faili.
Ent – tuleb välja – varukoopiad neil sisuliselt puudusid. Tõsi, failihoidla serveri sisust tehti regulaarselt koopia veebiserveri omasse (seal paiknesid foorumid jms) ja veebiserveri sisust failihoidla masinasse, ent muud, füüsiliselt Internetist eraldatud koopiat neil polnud. Mõlema ründamise korral, nagu ka juhtus, kadus varukoopiast taastamise võimalus. Varundamise mõttes tegelesid Avsimi inimesed enesepetuga ning tulemuseks on suurima simuteemalise failivaramu (viimati, kui vaatasin, oli vist 120 000 faili) häving.
Kõvakettad, millel andmeid hoiti, on füüsiliselt terved, nii et teatud andmete taastamise võimalus eksisteerib, kas või osaline, kuid garantiid puuduvad. Olen samas olukorras olnud ja ei kruviks lootusi liialt üles.
Moraal: kallid lugejad, tehke oma vähegi väärtuslikest töödest juba täna varukoopiad. Väiksemad asjad saab panna DVD peale, suuremad välisele kõvakettale. Veelgi enam – muutke see rutiiniks. Digitaalsed andmed on haprad, eriti halvasti planeeritud hoiustamise korral.
PS. Vahejuhtum leidis aset plaanipärase hoolduse ajal. Võibolla ei ole üleliigne küsida, kas oligi mingi häkker üldse olemas. All people make mistakes, y’know.
Jaanuaris võeti Microsoftis kirves kätte ja Flight Simulator (MSFS) sarja tegijad said kollektiivselt kinga. Selgituseks postitati vaid hädine pressiteade. Vahetult pärast seda, justkui pilkena, asus Microsoft otsima inimesi uue lennusimulaatori projekti kallal töötama – vabu töökohti oli vist alla kümne, seega ei midagi suurt. Kas tõesti?
MSFSi kunstilise külje eest vastutanud Adrian Woods kirjutas üle-eelmisel nädalal huvitava teksti, mis on märkamata jäänud. Ta ütleb selles, et töötab projekti kallal, millest ei lubata veel rääkida (USAs on väga levinud Non-Disclosure Agreement‘id, mis seavad vaikimiskohustuse). Ning ometi – ta räägib palju.
MSFSi alaline häda oli tagasiulatavuse-poliitika, mille järgi uus versioon pidi võimalikult suurel määral toetama kuni kahe versiooni vanuseid lisasid. Ühe versiooni arendustsükkel on 2-3 aastat, seega toetama peab kuni 9 aasta vanustel põhimõtetel loodud vidinaid. Näiteks FSXi lennujaamade puhul tähendab see, et ära peab tundma ja suutma kuvada ka neljas formaadis hooneid – FSX uus RIFF, FS2004 RIFF, FS2002 MDL8, lisaks FS2000 ja FS98 ajast pärit primitiivsetel punktide nimekirjadel põhinevad kolmemõõtmelised mudelid. Soovides FSXi üht formaati maksimaalse kiirusega kuvama panna, kannatab teiste formaatide näitamiskiirus. Soovides aga kümnenditaguseid lennujaamu ja lennukeid kasutada, tuleb ses osas kompromisse teha – ning alguse saab hala “aegluse” üle.
Woods kirjutab, et oma uue “tundmatu projekti” raames tunneb kergendust, et ei pea mõtlema vanade jubinate toetamisele ja saab keskenduda kaasaegsete võimaluste maksimaalsele rakendamisele. Eks see on vihje kõikidele lisade arendajatele, kes Avsimis ja mujal kogusid allkirju avalike kirjade jaoks, millega sooviti MSFSi nullist peale ümberkirjutamist, kuna vana pagas on liialt koormav ja tegevusvabadust piirav. Simulatsiooni kiirus ja ressursinõuete madalal hoidmine on absoluutne prioriteet, lisab ta. Taaskord vihje FSXle.
Tema kirjutise pealkiri: “Suunamuutus… teatud määral”.
Pildil näete Tamula järve ja Võru linna. Silmapiirini on 1m/pix resolutsiooniga ortofoto aastast 2006.
Hetkel on mul ortofotosid 9800 km2 ulatuses. Need katavad Tartu- ja Põlvamaa ning enamuse Võrumaast. Eesmärk: kogu Eesti.
Ortofoto jaguneb 10×16.5 km ruutudeks, igaüks suurusega 60-100 MB. Esimesed ruudud on juba genereeritud, jupikaupa hakkan neid homsest õhtust alates üles laadima. Siis tuleb ka pikem jutt.
Täiendus 31.03:
kõrvaltulbast leiab nüüd “Tulekul” alt viite Eesti fotomaastikule. Vähemolulisi teateid arendusest leiate edaspidi ainult sealt.
Eile teatas Microsoft, et koondab päevapealt 1400 töökohta ja järgmise poolteise aasta jooksul veel 3600. Ootamatult sattus suurpuhastuse alla ka nende mängustuudio ACES, mis on välja töötanud Train Simulator (TS), Combat Flight Simulator (CFS) ja Flight Simulator (FS) sarjad. Siiani oli stuudiol arenduses 2010. aastaks müüki planeeritud Train Simulator 2, millele 2011. oleks pidanud lisanduma järgmine FSi versioon.
ACESi töötajate koondamise ulatus ei ole praegu täpselt teada, aga halvimate kuulduste järgi läks kogu stuudio likvideerimisele. Ma kahtlen, kas Microsoft oma kõig vanema tootesarja nii kergekäeliselt allavett laseb, aga aasta 2011 uue simulaatoriversiooni tähtajana on nüüd küll tõsise kahtluse all.
Üks päästerõngastest oleks FSi müük. Kui ostjaks satub Electronic Arts, siis on asjaga kööga (oh kui pikk on nende ostetud ja rikutud mängusarjade nimekiri), aga muudel juhtudel võib tegu olla isegi positiivse muutusega, eriti avatuse osas – ammu juba kadestan X-Plane‘i ja Strike Fightersi taga seisvate seltskondade avatust kommuunis esile kerkivatele ideedele ja kolmandate osapoolte loodud tehnilistele rakendustele.
Näis.
17:39, täiendus: kogu ACES on likvideeritud, ACESi projektide (sealhulgas FS) arendus on seiskunud.
Täna ennelõunal andis Carenado välja vähemalt minu poolt kaua oodatud lennuki, Cessna 172 Skyhawk. Tegin paar lennuväljaringi ja ehkki ma ei olnud vaimustunud, on tegu päris hea asjaga, kindlalt üle keskmise. Carenado C172 kujutab 1977-1980 toodetud N versiooni, mida pole vahepeal moderniseeritud – avioonikast on esindatud vaid COM/NAV/ADF. Autopiloot puudub. Uue aknana on võimalik avada Garmin GNS 500 GPS-seade, aga selle lõhkusin ma paneelifailist välja. Samuti asendasin kuus põhiinstrumenti + VOR1, VOR2 ja ADFi RealityXP Flight Line T ja Flight Line N instrumentidega.
Flight Line sarja instrumente olen üritanud külge pookida kõikjale, kuhu need vähegi sobivad. Nende valik on väiksevõitu, aga olemasoleva valiku tehniline tase kompenseerib puudujäägi täielikult. Tackmeri loengumaterjalidest on mulle meelde jäänud ADFi ebausaldusväärseks muutumine staatilise elektri tingimustes (torm, äike). Minu arust lisab selle aspekti simuleerimine RealityXP instrumentidele juurde olulise elemendi – kahtluse. Instrumentide pimesi usaldamise asemel tuleb silmad lahti hoida juhuks, kui need aiateibaid hakkavad näitama. Samuti suureneb sellega võimalus alusetuteks kahtlusteks, mis võivad viia orientatsiooni kaotamise ja eksimiseni.
Muudetud paneelifaili panen nädalavahetusel Avsimi kataloogi üles. Aviesi lennukid laadin sinna kolmapäeval. Pildilolev ES-ECH on valminud lennukiga kaasas oleva punase värviskeemi põhjal, mis on üle elanud kaks pakkimist ning pole seega kvaliteedilt parim. Ma ei hakka seda jagama, vaid ootan Carenadolt ära värviskeemide kõrgekvaliteedilised põhjad ja värvin siis Eesti lennukid, nende hulgas nullist alates ka ES-ECH.
