Microsoft teatas, et kauaaegne lennusimulaatorite sari saab järgmisel aastal lisa: PC-le ja Xboxile tuleb taas Microsoft Flight Simulator. Teadupärast pani Microsoft lennusimulaatoritega 2009. aastal pillid kotti, kui lõpetas nende arendamise ja müüs Lockheed Martinile (LM) koodibaasi mitte-meelelahutusliku (non-entertainment) kasutamise õiguse. LM on seda jõudsalt Prepar3D nime all edasi arendanud.

LMi suur uuendus oli simulaatori portimine 64-bitiseks, mis kaotas varasema 32-bitise ehitusega kaasnenud piirangud nagu maksimaalne 3 GB mälukasutus. Teine suur samm oli simulaatori mootori avamine Prepar3D Development Kit (PDK) näol, mis annab otseligipääsu simulaatori sisemistele funktsioonidele ja andmestruktuuridele. Microsofti-ajastu viimase simulaatoriga sai suhelda ainult läbi hästi limiteeritud SimConnect liidese. Kui sellest ei piisanud, siis kasutati erinevaid häkkimistehnikaid, et vajalikud funktsioonid omatehtud DLLi vahendusel simulaatori külge pookida. Seevastu PDK võimaldab kasvõi kogu aerodünaamika asendada välise mootoriga ja kasutada Prepar3D’d ainult pildigenereerijana. Ei pea kannatama Microsofti piiranguid: kui built-in aerodünaamika (või paljud muud asjad) ei sobi, saab selle asendada omatehtud implementatsioonidega.

Microsoft Flight Simulator’i võtmeküsimus on avatus, seda nii tehniliselt nagu Prepar3D kui kommertsplaanis. Tänapäeva publik on harjunud integreeritud mängukeskkondadega nagu Steam, kus ühe nupuvajutusega käib mängu ost ja installeerimine. Lisakomponente (DLC) on vähe, nad on tavaliselt tasu eest ja tootja kontrolli all. Tavapäraste mängudega nagu Grand Theft Auto V ei käi kaasas tehnilist dokumentatsiooni ning tööriistu sisu ja funktsionaalsuse laiendamiseks. Nad on mööduv nähtus, mitte platvormid, mida kasutatakse aastakümneid.

Lennusimulaatorid on üks väheseid žanreid, mille ümber on tuhandete tegijatega majandusharu, mis pakub kõike alates navigatsiooniandmebaaside uuendustest ja lõpetades erakordselt detailsete, pilootide väljaõppeks sobival detailsustasemel lennukitega. Ka siin lehel olevad fotomaastikud on osa sellest mikrokosmosest. Kui Microsoft ei arvesta valdkonna väljakujunenud eripäradega ja ei paku omalt poolt põhjalikke arendustööriistu, simulaatori vaba laiendamist ega lisakomponentide vaba levitamist, vaid lubab lisakomponente installida ainult müügikeskkondade vahendusel ja võtab sealse tavapärase 30% hinnast vahelt, siis ei saa Microsoft Flight Simulator’ist asja, sest Microsoft ei suuda iialgi pakkuda sellises mahus lisakomponente nagu praegune vaba turg.

Veel tekitas mõtteid simulaatori välimus ja salapärane Azure AI, mis peaks maailma erakordse detailsusega taaslooma. See, mida me videost näeme, on kohati käsitsi modelleeritud (angaar, lennujaam) ja kohati tuletatud detailsetest madallennul laseriga skaneeritud nn LIDARi andmetest (linnad). Käsitsi modelleerimine on erakordselt vaevarikas ja sellega suurt maa-ala ei kata. LIDARi andmeid, mis lubaks automaatseid, suure pindalaga ja detailsed 3D-rekonstruktsioone nagu näeb Google Earthis, on aga väga vähe, isegi USAst on kaetud vaid tilluke osa, peamiselt suurlinnad.

Niisiis kui tahta maailma kontinentide kaupa rekonstrueerida (nagu ühele õigele simulaatorile kohane), siis jääb sõelale kolmas variant: keskkonna protseduuriline genereerimine. See tähendab, et võetakse digitaalkaardid ja puude/põõsaste/majade teegid – kus kaardil on mets, sinna istutatakse teegist tuhandeid puid. Kus on maja, sinna pannakse õige maja mõõtudele vastav kuubik ja antakse talle tüüpvälimus. Kuniks digitaalkaartidele ei kanta kõige tühisemaidki detaile nagu iga maja trepi asukoht või iga individuaalse puu mõõtmed, annab selline lähenemine küllaltki steriilse tulemuse, aga samas on see ainus praktiline variant suurte maa-alade katmiseks kuniks piisavalt põhjalikud LIDARi andmed kunagi kättesaadavaks muutuvad.

Microsoft Flight Simulator’i reklaamvideo põhjal ei tasu seega ülemäära suurt murrangut oodata, sest alusandmete ulatus, mitmekesisus ja kvaliteet seab raamid ette. Kui hoolikalt vaadata, siis seda näeb ka mõnest videokaadrist: vaadake alloleval pildil oja oru põhjas. Kui ikka andmeid ei ole, siis andmeid ei ole. Kaldad saab sujuvaks ümber arvutada, kuid palju on selliseid andmeid, mis tuleb reaalsest maailmast kokku koguda ja mida algoritmiliselt tuletada ei ole võimalik.

Prepar3D omab arenguruumi keskkonna protseduurilise genereerimise koha pealt, aga reklaami poolt jäetav üldmulje on siiski enamjaolt saavutamatu, mis tähendab, et praktikas ei pruugi uue lennusimulaatori vahe olemasolevatega võrreldes kuigi suureks kujuneda.

Täna möödub 10 aastat lennusimu.net avamisest.
Rajajoone ületamise päeval valmis allolev kaart.

Ühe pika teekonna lõpp paistab.

Lehele jõudsid vektormaastiku ja fotomaastike uuendatud installerid, mis nüüd toetavad viit simulaatorit – FSX ja FSX:SE ning Prepar3D v1, v2 ja v3. Samuti lisandus kolm uut fotoala – Pärnu, Kärdla ja Rapla.

Kõikidel neil on resolutsioon vähemalt 1,2 m/pix, automaatselt vahelduvad aastaajad (kevad, suvi, sügis, lumeta talv, lumega talv, öö), täielik autogen ning sujuv üleminek vektormaastikule.

Tegemist on viimaste lisandustega 1. põlvkonna fotomaastike seeriale.

Kui Microsoft töötas 15 aastat tagasi välja autogeni, siis toonane arvutite võimekus seadis madala lati maksimaalsele hoonete ja puude arvule vaateväljas. Hoonete ja puude hõredust kompenseeriti nende viimisega üleelusuurusesse. Maastikutekstuurid olid piiratud 4,8 m/pix resolutsioonile ja sellise udukogu pealt ei saanud arugi, et elamud on poolteist või isegi kaks korda suuremad.

Praeguseks on tehnilised võimalused jõudnud nii kaugele, et ei ole enam nimetamisväärne probleem toota 0,6 m/pix ja kõrgema resolutsiooniga fotomaastikke. Ülesuurendatud hooned ja puud paistavad sellisel maastikul võõrkehadena, mis tõsiselt rikuvad üldilmet. Seda enam, et hooned saavad olla vaid ristküliku kujulised.

Fotomaastike seeria jätkub 2. põlvkonna fotomaastikega, millel on uut tüüpi, meie enda poolt välja töötatud, hoopis täpsem ja ehitisregistri andmetel põhinev autogen, mis ei tooda ainult ristkülikukujulise hoonekuubiku, vaid annab hoonetele õige kuju, kõrguse ja välisilme.